Draakoni ja Lõvi tants

Draakoni tants

Vaata esinemist ETV 2012 http://etv.err.ee/index.php?05629907&video=2683

http://www.goodnews.ee/kadrioru-pargis-tahistatakse-musta-vesimao-aasta-algust

Draakoni tantsu päritolu

Draakoni tants Hiina kultuuris traditsioonilise tantsu ja esinemise vorm. Nii nagu ka lõvitantsu, näeb draakoni tantsu peamiselt pidulikel pidustustel. Hiinlased kasutavad tihtipeale terminit „Draakoni järeltulijad“.

Tantsides kannab meeskond draakonit (kus on kujutatud Hiina draakonit) kaigastel. Juht tantsija tõstab, langetab, keerab pead, mis võib sisaldada elavaid funktsioone tantsija poolt ja mõningatel juhtudel kasutatakse ka möirge tekitamisel pürotehnikat, mis tekitab suitsu suust välja purskamist. Draakoni tants kujutab jõe hinge liikumisi lookleval ja lainetaval kujul. Esinemistel on traditsiooniks saanud liigutused, mis sümboliseerivad draakoni ajaloolist rolli ning demonstreerivad võimu ja väärikust. Draakoni tants on Hiina uusaasta tähistuste tipphetk, mis toimub Hiinalinnades üle maailma.

Usutakse, et draakon toob head õnne inimestele, see väljendub draakoni omadustes, nagu suures võimus, väärikuses, viljakuses, tarkuses ja heaendelisuses. Draakoni ilmumine on hirmutav, kui samas julgestav, kuid draakonil on siiski helde iseloom. Selletõttu sai draakonist keiserliku võimu esindamise sümbol.

Draakoni tants on pärit Han’i dünastia ajast ja tantsule panid aluse hiinlased, kes näitasid välja suurt usku ja austust draakonisse. Arvatakse, et Draakoni tants on alguse saanud osalt põlluharimise ja viljalõikus kultuurist, teisalt ravimis meetodina ja hoidmaks eemale haigusi. See oli saanud populaarseks juba Songi dünastia ajal, kus sellest sai rahvus tegevus, nagu ka lõvi tants, nii tantsiti ka draakoni tantsu peamiselt festivalidel. Draakoni tants levis üle Hiina ning üle kogu maailma. Sellest sai omapärane kunst Hiina hingelistes tegevustes. See sümboliseerib toomaks head õnne ja heaolu tulevaks aastaks kõikidele inimestele Maa peal. Muistse ajaloo kohaselt, Chun Chiu valitsemise perioodil oli Hiina võitluskunstide õppimine vägagi populaarne tegevus vabal ajal ja draakoni tantsu õpetati õpilastele, andes neile see läbi rohkem julgust. Qing’i dünastia ajal kutsuti Foochow maakonnast draakoni tantsu meeskond esinema Pekingisse kus Draakoni tantsu kiideti ning pälvis Ching’i keisri tähelepanu, mis teenis draakoni tantsu meeskonnale suure kuulsuse.

Hiina draakon

Hiina draakon erineb suuresti oma lääne liigikaaslasest. Kui läänes on lohe halvimal juhul olnud kurja sümbol, siis idas esindab ta kõike head. Hiina draakon on sõbralik, tark ja jumalik olend, kes mõistab teiste asjade hulgas ka vihmategemise tarka kunsti. Kõikvõimas draakon toob õnne ja edu. See on ülev, tark ja energiline jõu ja julguse sümbol. Draakon on kummardatud Hiinas aegade algusest peale. Seda kasutatakse tihti ka kirjeldamaks kogu Hiina rahvast- sõjaka mulje vältimiseks kasutatakse tänapäeval küll tema asemel sagedamini hiigelpandat.

Hoolimata paljudest headest omadustest võib hiina draakon olla mõnikord ka pahatahtlik. Kui valitseja ei tee tema tahtmise järgi, võib kehvasti minna. Näiteks usutakse, et suured tulvad on selle tagajärg, et keegi on solvanud draakonit. Kiuslik draakon võib puhuda taevasse marupilvi. Väiksemad isendid panevad katuseid läbi jooksma või ajavad riisi kleepuvaks. Draakoni lepitamiseks on kombeks korraldada paraad või väike ilutulestik.

Draakonil on Hiina mütoloogias erinevaid ülesandeid. Mõned hoolitsevad jumalate ning keisrite eest. Teiste ülesandeks on vastutada ilma ja aastaaegade eest. Jätkub ka salajasi aardeid, mida Draakonid peavad valvama. Nende kõigi ühine omadus tundub olevat veearmastus. Ühe legendi järgi Draakonid tõusevad kevadel taevasse ning sügisel sööstavad jälle vette tagasi.

Draakoni päritolu pole päris selge. Usutakse, et ta on saanud alguse alligaatorist ning vihma mõjutavast maost. Arvatakse, et mõned draakonitest on oma maist teekonda alustanud kaladena.

 

Draakoni juured on pärit erinevate loomade kooslusest, Hiina draakon arenes müütiliseks olendiks Hiina kultuuris. Draakoni välimus on kombinatsioon erinevatest loomadest, näiteks hirve sarved, härja kõrvad, jänese silmad, tiigri käpad ja kala soomus, mis on kõik pikal mao kehal. Nende tunnustega, usuti, et draakonid suudavad liikuda maa peal, lennata õhus ja ujuda vees. Värvus varieerub rohekast kuldseni. 1920 olla nähtud Kollasest jõest tõusmas draakonit, kes olnud kirgassinist värvi ja viie lehma suurune. Kõik see andis draakonile kontrolli pilvede ja vihma üle. Keiserlikul lung-draakonil on viis varvast, mis eristab teda alamatest. Tavalisem on siiski mang, kellel on vaid neli varvast. Ka siis, kui kõik välised tundemärgid on teada, võib draakon jääda märkamatuks. Nimelt oskavad nad oma välimust muuta. Legendi kohaselt võivad nad ennast muuta kas universumi suuruseks või pisikeseks kui siidiuss.

Ilmselt just üleloomulik muundamisvõime on põhjuseks, et draakon võib saada järglasi nii inimese kui loomaga. Usuti, et mitmed keisrid on draakoni järglased.

 

Kuna draakon annab inimestele suure au tunde, kutsutakse seda ka pühaks draakoniks. Kunagised Hiina keisrid kutsusid ennast draakoniteks. Draakon on ka imperiaalse võimu sümbol. See sümboliseerib üleloomuliku jõudu, headust, viljakust, vahvust ja väärikust.

Muinas-Hiina riietuses oli täpselt määratud draakonite arv, samuti oli vahe nende väljanägemises. Üheksat draakon võis kasutada oma riietel vaid keiser. Samuti võis vaid tema kasutada viievarbalise Lung-draakoni kujutist, kes, nagu ka ükssarvik, fööniks ja kilpkonn, on maagiline loom. Sarviline, soomustega kaetud draakon on vee-, eelkõige jõeelanik. Värvilt oli keiserlik draakon alates Han-dünastiast (206e.m.a – 220 m.a.j) punakasroheline. Kõigele lisaks tähistas punakasroheline hiina eluraja viiendat märki – ida, päikesetõusu ja kevadvihma. Valge iseloomustab jällegi läänt ja surma. Seetõttu ongi valge idas leinavärv.

Nelja varbaga Mang oli kasutusel keiserliku perekonna lähiringi rõivastel. Mõnikord mitteaadlikud kaunistasid oma poegade riideid draakonitega lootuses, et poeg suureks kasvades teeks karjääri keisri õukonnas ja sedaviisi saaks au ja kuulsust.

Vastupidiselt lääne lohemaole, kes esindab kurjust, hävingut ning toorust, kujutatakse hiina Lungi alati heatahtliku, targa ja otsekui jumaliku olendina. Kollasest jõest tõusnud draakon oli esimene, kes seletas Hiina keisrile jin ja jang –ringi sümboolikat. Lungi kujutatakse tihti koos põleva pärliga. Pärlisse on peidetud tema üleloomulikud võimed. Draakoni võis taltsutada vaid see, kellel õnnestus endale näpata põlev pärl.

Comments are closed.